Kõrgharidus

Tallinna Tehnikakõrgkool jälgib tööturu pulssi

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK), tudengite seas tuntud tõka-tõka, on kõrgelt hinnatud insenerikool, mis on viimastel aastatel avanud uusi tööturul nõutuid õppekavasid.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetajad saavad pärast 4-aastast õpet bakalaureusekraadiga võrdsustatud diplomi ja asuvad peaaegu 100-protsendiliselt tööle ettevõtetesse või jätkavad magistriõppes.

Uus algus transpordi- ja liikluskorralduses

2018. õppeaastal avab kool transpordi- ja liikluskorralduse õppekava, sest kaasaegsed kauba- ja reisijatevood ning üha intelligentsemad sõidukid ja transpordisüsteemid muudavad põhjalikult liiklustaristut. Ohutu ja sujuva transpordi- ja liikluse korraldamiseks on vaja järjest enam kvalifitseeritud tippspetsialiste. „Juba praegu on liikluspilt moodsa elektroonika tõttu palju muutunud. Tehnilised vahendid on üha keerulisemad ja püütakse jõuda tasandile, kus autoelektroonikat ja äpi-maailma omavahel ühildada. Meie jaoks on küsimus, kuidas sellises olukorras liiklust korraldada,” sõnab õppekava juht Sven Kreek. „Lähitulevikus liiguvad teedel isesõitvad autod, mida programmeeritakse kontoris üle pilve ja võrgu. Peame ümber hindama kogu liiklussüsteemi, seda teistmoodi korraldama ja uusi lahendusi pakkuma. Andurid, masinad, süsteemid ja liikluskorrraldus tuleb panna omavahel toimima. Meie õppekava õpetabki spetsialiste, kes on võimelised selles muutuvas maailmas ette nägema ja välja pakkuma lahendusi ning olemasolevate üle diskuteerima,“ sõnab Kreek.

Praktiline tootmisõpe

Rennat Alamets tuli Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse eriala õppima vajadusest ühendada praktika teooriaga. „Töötan juba praegu Saku Õlletehases LEAN-spetsialistina, kus minu ülesanne on optimeerida tehase tootmispoolel asetleidvaid protsesse,” selgitab Rennat.

„Kõige kihvtim on olnud see, et oleme õpingute käigus külastanud teisi ettevõtteid, et näha päriselt tootmise poolt, mitte ainult paberil või pildil, vaid olla ise tõeliselt juures,” toob Rennat välja TTK-s antava hariduse praktilise poole. „Oleme näinud erinevaid Eesti ettevõtete tootmisliine ning see on avardanud pilti, et mis võimalused sellel erialal tegelikult on – alates toiduainetööstusest kuni kõrgtasemelise elektroonikatööstuseni välja,“ on Rennat valitud erialaga pärast aastat õpingutega rahul.

Uudsus meelitab kandideerima

„Ma ei oleks osanud oodata, et huvi nii suur on,” ütleb tootmisjuhtimise eriala käivitanud Ingrid Joost. Vaid kaks aastat tagasi avatud eriala meelitab kandideerima sadu õppureid ehk keskmiselt üle kuue inimese ühele õppekohale.”

Tudengid viidi juba esimesel õppeaastal ekskursioonidele tootmisettevõtetesse, et neil tekiks selge arusaam, milline üks tootmine üldse välja näeb. Joost lisab, et on väga tänulik tööstusettevõtetele, sest nende uks on tudengitele kogu aeg lahti, sest tootmist ei saa õppida vaid auditooriumis.

Tehnoloogia murrab kinnisavara korrashoidu

Tallinna Tehnikakõrgkoolis kinnisvara korrashoidu õppiva Alar Assukülli meelest on selle eriala puhul väljakutseid pakkuv see, mismoodi tehnoloogia areng sisse murrab, kuna siiani on see valdkond toiminud ikkagi exceli peal.

Alar sõnab, et antud eriala puhul pakub talle huvi õppekava ülesehitus ja see milliseks õppimine edaspidi kujuneb, kuna tegemist on koolis esmakordselt õpetatava õppekavaga. „Oleme nö pilootrühm. Ootan huviga kevadsemestri erialaaineid, sest päris alguses õppekava vaadates tekkisid mõtted, mis teemasid võiks veel olla, aga eks õppekava areneb ja kasvab ajas.”

Samal kursusel õppiv Marit Uuemaa räägib, et kinnisvara korrashoid on Eestis kasvava nõudlusega sektor. „Selles valdkonnas on suur arenguvõimalus. Tuleb tegeleda nii kiirelt arenevate hoonete energiatõhususe nõuetega kui ka tehnoloogiate ja inimeste poolt hinnatud mugavuste saavutamisega. Meil kasutatakse veel vähe uue tehnoloogia võimalusi, seda nii planeerimise kui ka korrashoiu faasis.”

Marit tahab õppimise käigus läbi katsetada võimalikult palju just erinevate tarkvarade pakutavaid võimalusi. „Ilmselt näitab aeg, kui vastuvõtlikud on kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevad ettevõtted uuendustele. Näib, kas ollakse valmis ja on majanduslikult kasulik minna üle mõnele haldustarkvarale. Samuti, kas kaugloetavate süsteemide rakendamine võiks olla tulevik ka vanematele hoonetele.”

Mariti eesmärk on pärast 3,5 aastast õppimist halduri või haldusjuhi ametikoht. „Kindlasti saavad karjääri väljavaated ja tegelikud soovid selgemaks praktikate käigus. Praktika on hea võimalus proovida ja õppida ametit. Võib olla selgub, et valdkonnas on mõni hoopis põnevam võimalus. Tulevikuväljavaade võiks olla samuti enda kinnisvara korrashoiu ettevõte.”

Vaata veel: www.tktk.ee/sisseastujale

Previous Post Next Post

You Might Also Like