Kutseharidus

Õppimine kutsekoolis

Kutseõppes võivad õpinguid alustada kõik, kes soovivad ametit õppida. Gümnaasiumil.petajale piiranguid õpingute alustamiseks pole ning kõik uksed on avatud.

Miks?

Kutsekoolid pakuvad väga laia erialavalikuterinevates valdkondades, olgu nendeks siis tööstus, disain, teenindus, muusika, kunst, IT, sotsiaaltöö, ehitus, põllumajandus, äri vms. Kutseõppe lõpetajate seas on IT-spetsialiste, muusikuid, robootikuid, tislereid, disainereid, kokki, ehitajaid, hooldustöötajaid, CNC-pingioperaatoreid, kujundajaid, fotograafe, keevitajaid ja raietöölisi. Kutseõpe on praktiline, elulähedane ja mitmekülgsete väljakutsetega.

Sisseastumine

Vastuvõtud toimuvad nii kevad-suvisel kui ka talveperioodil, töökohapõhises õppes koguni aastaringselt. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Kogu vajaliku info leiab koolide kodulehtedelt. Nii mõnedki kutsekoolid on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS (www.sais.ee), mille kaudu saab avalduse esitada elektrooniliselt. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus ja mõningatel erialadel tuleb sooritada ka test või teha mõni eksam.

Kutseõppe liigid

Kutseõppe õppekavade liigitus koostatakse kutsestandardite alusel, mis on kõik paigutatud 8-astmelisse raamistikku lähtuvalt sellest, kui lihtsad või keerulised on mingi töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kutsehariduses toimub õpe neljal õppetasemel, st teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal. Viiendal tasemel saab õpinguid alustada just pärast gümnaasiumi. Sellel tasemel õpetatakse mitmeid tööturul nõutud erialasid, näiteks telekommunikatsiooni spetsialist, müügikorraldaja, puittoodete tehnoloog, robotitehnik, logistik, reisikonsultant või õigusassistent. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võib õppima asuda ka kõigil madalama taseme õppekavadel.

Esma- ja jätkuõpe

Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Õppekorraldus

Kutsekoolides õppimine käib õppekava alusel, kus on kirjeldatud õppe eesmärgid, ülesanded ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktide ehk EKAP-ites, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist töö mahtu. Üks EKAP vastab 26-le tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht on 60 EKAP-i. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldada üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valikõpingute mooduliteks. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulites määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest. Vastav kord on sätestatud kooli õppekorralduseeskirjas.

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses (päevases) või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarne õpe eeldab igapäevast osavõttu õppetööst. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Töökohapõhine õpe toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ja 2/3 ettevõttes. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes. Õpilasele makstakse ka palka. See sobib nii noortele esimese eriala omandamiseks kui ka täiskasvanutele ümberõppeks ja uue eriala saamiseks. Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sesoonõppeks või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejäänud aeg on kaetud iseseivate töödega.

Akadeemiline puhkus

Ka kutsekoolis õppides on võimalik võtta akadeemilist puhkust. See on ajutine vabastamine õppekohustustest, mida on lubatud kasutada ühel korral õppeaja jooksul. Akadeemilist puhkust saab võtta omal soovil, tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistusse asumisel või seoses lapse hooldamisega. Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud õpilase haigusest või vigastusest.

Tasuta või tasuline õpe?

Kutsekoolis õppimine on üldjuhul tasuta, kuid erakutseõppeasutuses on see tasuline. Erakoolide puhul tuleks uurida, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba (www.ehis.ee). Kindlasti tuleb sõlmida õppemaksu makstes leping. Erakoolis õppides kehtivad samad õigused ja kohustused, mis riigikooliski.

Praktika ja kutsemeistrivõistlused

Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutseõppe liigist on 35-70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Sageli on koolidel olemas oma praktikaettevõtete võrgustik, kuid kindlasti võib praktikakoha ka ise leida. Kutsekoolide õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on väga heas korras ning loodud on tingimused, et juba koolis saab harjutada nende seadmetega, millega tulevikus tööle hakatakse. Erasmus+ programm pakub kutseõppuritele võimalust minna praktikale ka paljudesse välisriikidesse. Igal aastal korraldatakse Eestis kutsemeistrivõistlusi, kus parimad kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistluselt EuroSkills ja WorldSkills.

Oskuste festival “Noor meister”

Oskuste festival “Noor meister” toimub 3.-4. mail 2018 Eesti Näituste messikeskuses. Üritus on tasuta. Festival keskendub noortele ning nende oskustele ja hobidele, millest tulevikus võib saada elukutse või hüppelaud iseseisvasse ellu. Päeva sisutavad erinevad töötoad, meeleolukas lavaprogramm, kutsekoolid, karjäärispetsialistid, tööandjad, praktikud, erinevad eksperdid, erialaliidud ja Eesti kutsemeistrivõistlused 31 erialal.

Lõpetamine

Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 õpinguid alustanud õpilastel tuleb teha kutseõppe lõpetamiseks kutseeksam, kui see sellel erialal on võimalik. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab oskuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui õpitud erialal kutseeksamit läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Edasised võimalused

Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid jätkata kõrgkoolis. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

Vaata lisa:

www.kutseharidus.ee
www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/kutseharidus
www.kutseharidus.ee/abiksotsustajale
www.innove.ee/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/noor-meister/noor-meister-2018

Previous Post Next Post

You Might Also Like