Kõrgharidus

Õppimine kõrgkoolis

Oled otsustanud õpinguid jätkata kõrgkoolis. Kuidas toimub kooli sisseastumine, millal peab õpingute eest tasuma ja millal mitte? Kuidas õppida täiskoormusel, kes on ekstern? Järgnevalt leiad nendele ja paljudele teistele küsimustele vastused.

Sisseastumine

Avalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovi on. Ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida kahele erialale. Erinevates koolides õpetatakse sageli sarnaste nimetustega erialasid ning ainult õppekava nimetuse alusel ei tohiks valikut teha. Esmalt tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee). Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Kuid leidub ka erialasid, kus need puuduvad ning sisseastumine sõltub riigieksamite või keskmise hinde tulemustest. Oluline on jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks. Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli enda otsustada. Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üli.pilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Vastuvõtutingimused peavad täis- ja osakoormusel õppida soovijatel olema samad.

Täis- või osakoormus

Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, tuleb valida, kas õppida täis- või osakoormusel. On õppekavasid, kus saab studeerida üksnes osa- või täiskoormusel.Osakoormus sobib neile, kes teavad juba ette, et nad ei suuda erinevatel põhjustel täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu täita. Näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Õppekoormuse arvutamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP-le vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument. Täiskoormusega õppides tuleb täita iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (60-45 EAP-d õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50-75% vahele (30-44 EAP-d õppeaastas). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus. Järgnevatel aastatel koormust valima ei pea, vaid täis- või osakoormusega õppesse viiakse üle vastavalt õppekava täitmise protsendile, mida kontrollitakse iga õppeaasta lõpus. Tavaliselt tuleb osakoormusel õppival üliõpilasel maksta õppemaksu juba esimesel semestril. Täiskoormusel õppides saab taotleda õppetoetust, osakoormusel seda teha pole võimalik, küll aga on õigus õppelaenule ja õppepuhkusele. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse välja õpilaste nimekirjast, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternina.

Õppevormid

Kõrgkoolid kasutavad väga erinevaid õppevorme erinevas tähenduses— päevaneõpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükli.pe, õhtune õpe, avatud ülikool või avatud tasemeõpe. Need võivad ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teist. Õppevormidest hoolimata peab olema võimalus õppekava läbida üldjuhul täis- või osakoormusel. Koolide kodulehtedelt leiab infot, mida ühe või teise termini all mõeldakse.

Tasuta või tasuline õpe?

Esimesel semestril saavad õppemaksuta õppida täiskoormusel eestikeelsetel erialadel õppivad avalik-õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide üliõpilased. Erakõrgkoolides õppides peab üldjuhul õppemaksu ise tasuma. Alates teisest semestrist sõltub õppemaksu maksmine läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli kehtestatud tingimustest. Kui õppida esimesel semestril täies mahus, siis järgneval semestril õppemaksu tasuma ei pea. Hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis on vajaka jäänud ning kõrgkooli kehtestatud korrast. Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Osakoormusel õpingute alustamisel on koolil võimalik õppemaksu küsida juba esimesel semestril. Võõrkeelsete erialade puhul on õpemaksu tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkooli enda teha.

Õppimine eksternina

Kui soov on täita õppekava alla 50% semestris, siis on võimalik seda teha eksternina. Eksternil puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused. Eksternil õppekava täitmise mahtu ei mõõdeta. Eksternõppes on võimalik sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit. Ekstern maksab õppemaksu.

Akadeemiline ja õppepuhkus

Õpingud kõrgkoolis on võimalik ajutiselt katkestada võttes akadeemilist puhkust. Seda saad taotleda üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti haigekassa (va üliõpilase haigestumise või vigastumise korral). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üle järgmisele kursusele. Samuti lükkub edasi õppe lõpukuupäev puhkusel oldud aja võrra ja peatub nominaalne õppeaeg. Akadeemilisel puhkusel olles on õigus samaaegselt õppida ainult keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal või kui ollakse akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse täitmisega. Koolis ja tööl samaaegselt käies on võimalik võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, millest keskmist töötasu makstakse 20 kalendripäeva eest. Lisaks on võimalik saada täiendavat puhkust õppeasutuse lõpetamiseks 15 päeva, mille eest tasustatakse töötasu alammäära alusel.

Teistkordne samal kõrgharidustasemel õppimine

Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. Piirang kehtib mitmendat korda samal kõrgharidustasemel tasuta õppimisele. Uuesti saab ilma õppekulude hüvitamiseta sellele astmele õppima asuda pärast õppekava kolmekordse (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral kahekordse) nominaalkestuse möödumist. Samade kõrgharidustasemetena ei käsitleta rakendus- ja bakalaureuseõpet. Piirang kehtib, kui oled sel õppetasmel õppinud vähemalt poole nominaalajast. See kehtib siis, kui oled lõpetanud õppekava täies mahus kui ka siis, kui oled õpingud katkestanud pärast õppekava poole nominaalkestuse läbimist.

Küsi kõrgkoolis õppimise kohta lisainfot kõrgkooli vastuvõtuinfost või suuremate ülikoolide karjääri- ja nõustamiskeskustest.

Vaata lisa:

www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus
www.tudengiveeb.ee

Mitmeid kõrgkoolis õppimiseks vajaminevaid termineid ja mõisteid leiad:

www.tlu.ee/et/sisseastuja/kasulik-teada#moisted

Previous Post Next Post

You Might Also Like