Tööelu

Milline on töömaailm homme?

Sisenedes mõne aasta pärast tööturule, on see kindlasti midagi muud kui täna. Seetõttu tuleb juba praegu valikuid tehes mõelda, millistel ametialadel on töötajate vajadus kõige suurem – nii on vähem karta, et õpid erialal, kus tööd on raske leida.

Kutsekoja OSKA ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööturu-uuringu andmetel jääb aastaks 2025 Eestis tööealisi 43 000 võrra vähemaks. Kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustöötajate osakaal suureneb: 46% töötajatest peab olema kõrgharidus ning igal kolmandal kutseharidus.

Millisel erialal õppida?

Kindlasti on veelgi jõudsamat arengut oodata IT-valdkonnas, sest multimeedia ja IT põimuvad üha rohkem meie igapäevategevustega. Aastaks 2020 vajab eesti tööturg juurde aastas keskmiselt 1,5 korda rohkem IT-oskustega spetsialiste.

Ühiskonna vananemine suurendab nõudlust tervisetoodete ja -teenuste järele. Kõige enam on vaja juurde nõustajaid, hooldustöötajaid, isiklikke abistajaid, tugiisikuid, tegevusjuhendajaid ja õdesid.

Ehituses jääb puudu insenerierialalõpetajatest ning haridusega oskustöötajatest, näiteks kütte-, ventilatsiooni-, jahutus-, veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest.

Transpordis ja logistikas on puudu juhtidest, tipp- ja oskusspetsialistidest. Seoses tehnoloogia arenguga kasvab strateegilise juhtimise tähtsus. Vaja on hanke-, tarneahela- ja logistikajuhte ning transpordiplaneerijaid.

Toiduainetööstuses on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, tööstusinsenere, hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid. Jätkuvalt hõive suurenemist oodatakse ka kutse, teadus- ja tehnikategevustes.

Senisest vähem on tulevikus vaja meistreid ja töödejuhatajaid, lukkseppi ja viimistlejaid. Töökohad vähenevad avalikus sektoris, sh seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses. Kuid õpetajate kõrge vanus tagab ikkagi vajaduse haridustöötajate järele. Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Seetõttu on neid ikkagi tööturul tarvis. Sama on pagarkondiitrite ja aednikega. Hetkel koolitatakse rohkem ka mootorsõidukite juhte ja keretööde tehnikuid. Langust mõjutavad eelkõige tehnoloogia suurem kasutuselevõtt ning rahvastiku vananemine.

Muutub töö iseloom

Mõnikümmend aastat tagasi tundus võimatu, et tööd saab teha töökohast eemal. Kuid nüüd on paljudes ettevõtetes paindlik tööaeg ja võimalus töötada kodukontoris. Loomulikult jääb alles ametikohti, kus ilma füüsilise kohalolekuta hakkama ei saa, kuid üleüldine mõtteviisi muutus on vajalik igal pool.

Üha enam tööandjaid palkab töötajaid selle põhjal, et nad mõistaks oma töö tähtust suures süsteemis. Töötaja peab olema uudishimulik, soovima ennast arendada ja katsetada. Peab oskama näha oma töö tulemuslikkust. Töö ei ole koht, kuhu inimene peab tulema, vaid töö on koht, kuhu inimesed tahavad tulla.

Üha enam pakutakse vabakutselisena oma teadmisi mitmele ettevõttele korraga. See annab võimaluse olla iseenda peremees. Projektipõhisus võimaldab teha tööd hoolimata aja- ja asukohapiirangutest. Globaliseerumine toob kaasa vajaduse tunda teisi kultuure, rääkimata keeleoskusest.

Erinevad karjääriportaalid kirjutavad sidusoskustest, mida läheb tulevikus tarvis igal töökohal. Näiteks ei saa hakkama ilma sotsiaalse intelligentsi, kultuuridevahelise kompetentsti, kompuutermõtlemise, uue meedia keeleoskuse, disainmõtlemise, infomüras toimetuleku ja virtuaalse koostöö oskusteta.

Uuri rohkem homse töömaailma kohta:

oska.kutsekoda.ee

Previous Post Next Post

You Might Also Like