Koolielu

Kuidas rahastada õpinguid?

Kõrg- ja kutsekoolide õpilased saavad taotleda mitmeid õppetoetusi ja stipendiume ning võtta õppelaenu. Siit leiad neist ülevaate.

ÕPPETOETUSED

KÕRGHARIDUS

Vajaduspõhine õppetoetus

Vajaduspõhine õppetoetus on majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Vajaduspõhist õppetoetust saad taotleda, kui õpid täiskoormusel ning täidad õppekava nõudeid 75% ulatuses. Vajaduspõhise toetuse saamine ja summa sõltub sinu ja sinu perekonnaliikmete möödunud kalendriaasta keskmisest sissetulekust. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus on vastavalt pere sissetulekule 75-220 eurot kuus.

Vajaduspõhine eritoetus

Seda saad taotleda, kui sinu vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud põhjusel, et varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähenenud just viimasel ajal. Toetuse suurus on 135 eurot kuus.

KUTSEHARIDUS

Põhitoetus

Saad taotleda kaks korda aastas, kui õpid kutsekoolis päevases õppes õppekaval, mis on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskoht, samuti ei tohi olla ületatud õppe nominaalkestvus. Toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus. Toetuse suuruseks on 60 eurot kuus.

Eritoetus

Lisaks saad taotleda eritoetust, kui juhtub, et majandusliku olukorra tõttu on õpingute jätkamine takistatud.

Sõidukulude hüvitamine

Hüvitatakse ainult ühistranspordi kasutamisel tekkinud kulud. Seda saab koolilt taotleda, kui õpid päevases õppes riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal ja elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas. Iga päev õppeasutusse sõitvale õpilasele kompenseeritakse sõidu maksumus arvestusega üks edasitagasi sõit päevas. Õpilaskodus või üürikorteris elavatele õpilastele, kes õpivad teise või kolmanda taseme kutseõppes, kompenseeritakse sõitmine neli korda kuus. Neljanda ja viienda taseme kutseõppe õpilastele kaks korda kuus. Lisaks hüvitatakse riiklikeks pühadeks või koolivaheajal koju ja tagasi kooli sõitmise kulud.

ÕPPELAEN

Õppelaenu võtmiseks ei pea olema igakuist sissetulekut. Madal 5% intressimäär ja pikk tagastamistähtaeg muudavad selle heaks õpingute rahastamise võimaluseks. Kuid siinjuures tuleb ikkagi meeles pidada, et tegemist on laenuga ning see tuleb tagasi maksta! Õppelaenu saad taotleda, kui õpid osa- või täiskoormusel kõrgkoolis, samuti kutsekoolis õppides ja välismaal studeerides. 2017/18. aastal on õppelaenu maksimaalne summa 960 eurot (õpingute kestvus 6-8 kuud) ning 1920 eurot (õpingute kestvus 9 kuud või enam). Laenu saad võtta terve õppeaasta jooksul. Laenu saamiseks peab olema kaks käendajat või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Laenu ei anta akadeemilisel puhkusel olles või õppelaenuvõlglasele. Intressi hakatakse arvestama kohe pärast laenu ülekandmist. Õpingute ajal tuleb maksta aastaintressi, mis võetakse automaatselt maha järgmisel aastal saadavast laenusummast. Õppelaenu tagastamiseks on aega kaks korda nii palju, kui kestis sinu õppe nominaalaeg.

STIPENDIUMID

Erinevaid stipendiume pakuvad nii riik, mitmesugused fondid, õppeasutused ja firmad. Näiteks on paljudel kõrgkoolidel stipendiume oma kooli konkreetse eriala õpilastele või antakse neid välja heade õpitulemuste eest. Mõni erafirma pakub oma tegevusvaldkonnas õppivatele õpilastele rahalist toetust. Mitmed fondid ja asutused annavad stipendiume välismaale õppima minekuks. Enamikel stipendiumikonkurssidel on konkreetsed kandideerimistähtajad. Paraku ühtset süsteemi, kust oleks võimalik leida kogu info, pole. Tasub liituda kooli, eriala, fondide jms meililistidega ning otsida nad üles sotsiaalmeedias.

KÕRGHARIDUS

Tulemusstipendium

Toetatakse väga heade õpitulemustega õppekava täies mahus täitvaid üli.pilasi. Taotleda saab sõltumata kõrgkooli sisseastumise aastast, kuid õppima peab nominaalaja piires. Toetussumma on 100 eurot kuus.

Erivajadusega üliõpilase stipendium

Eesmärk on toetada erivajadusega üli.pilasi kõrghariduse omandamisel. Stipendiumi suurus 60-510 eurot kuus sõltub erivajaduse liigist ja raskusastmest. Vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte kõrgharidusõpingute toetamiseks makstakse neile kuus 160 eurot.

Erialastipendumid kõrghariduses

Eraldi fondid on loodud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele – näiteks õpetajakoolituse ja IT-eriala tudengitele. Lisaks on võimalik taotleda erialastipendiumi nutika spetsialiseerumise kasvualadega (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside väärindamine) seotud õppekavadel. Erialastipendiumi suuruseks kõrghariduse I ja II astmel on 160 eurot kuus.

Stipendiumid välismaal õppimiseks

Need pakuvad sulle võimalust õppida väliskõrgkoolis lühiajaliselt või omandada täismahus bakalaureuse, magistri- või doktorikraad. Sellised on näiteks Kristjan Jaagu stipendiumid, Noore õpetlase stipendium ning mitmed välisriikide stipendiumid, kelle kohta koondab infot SA Archimedes.

Vaata veel:

www.hm.ee/et/oppetoetused
www.hm.ee/et/kutseharidus-oppija-toetamine
www.hm.ee/et/stipendiumid
www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppelaen
primus.archimedes.ee/erivajadusega-oppija
www.archimedes.ee
kool.minuraha.ee

 

Previous Post Next Post